KKK

Töötajate sotsiaalmaksu ja tulumaksu kontrolliks sobib aruanne “Vorm TSD lisa1 kontr.arvest.”. Aruandesse tuuakse eraldi välja kõik väljamaksukuus tehtud maksed.

Vorm TSD Lisa 4 kuni 8 ei sisalda andmeid palgaprogrammist. Juhul, kui soovitakse Taavi Palgaprogrammist koostada ka teisi maksuametile esitatavaid aruandeid Vorm TSD Lisa 4 kuni 8, mis sisaldavad summasid ettevõtte raamatupidamisest, tuleb summad sisestada käsitsi. Antud juhul ei tooda aruandeid ekraanile, kuna summasid ei ole sisestatud. Summad tuleb sisestada menüüst Aruanded > Maksuamet > Alusnumbrid.

Kõigepealt tuleb lisada uus rida ning märkida esimesele ekraanile väljamaksu kuu ning siis sisestada vajalikud summad vastavatesse lahtritesse.

Toome siinkohal aruande kirjelduse ridade ja veergude kaupa.

Aruandesse kantakse kõik töötajad, kellel on aruandekuul tasusid.

Aruande töötajate arvust jäävad välja töötajad, kellel kaardil “Lahkus töölt” kuupäev on väiksem, kui aruande koostamise kuupäev. Välja jäävad ka näiteks nõukogu töötajad ja alimendisaajad, kui nende ametirühmaks on kood, mille kaardil on tunnus “Töötaja jääb statistika aruandest välja”

Välja jäävad ka töötajad, kelle koormuse koefitsient töötaja kaardil 99.

Aruandest jäävad välja tasud, millede tasuliigi kaardil on märge lahtris “Tasu jääb statistika aruandest välja”.

Rida 01 ‘ Töötajate arv aruandekuu lõpul ‘

veerg 2: põhikohaga ja täistööajaga töötajad miinus lapsehoolduspuhkusel viibivad töötajad

veerg 3: põhikohaga töötajad, kellel on koormuse koefitsient >0 või <1

Rida 02 ‘ sh aruandekuu lõpul lapsehoolduspuhkusel viibivad töötajad ‘

Töötajad, kellel on aruandekuusse arvestatud tasu tasuliigiga, mis on parameetrites ekraanil “Tasuliigid” lahtris “Raseduspuhkus”. Lisatasudesse tasu sisestamisel tuleb ajavahemikuks sisestada algus ja lõpp, mitte päevade arv. Töötaja lipikule peavad tekkima eraldi read kuude kaupa.

Rida 04 ‘ Töötatud tundide arv ‘

Välja jäävad puhkused ja ajutine töövõimetus (algoritmid 52 …55 ,57 ,58)

Aega ei summeerita, kui tasuliigi kaardil EI OLE linnukest “Aeg statistikaaruandesse”.

Arvutatakse:

• tasuliigi kaardil on märge lahtris “tunnitasu” – summeeritakse aeg
• tasuliigi kaardil ei ole märget lahtris “tunnitasu” – korrutatakse aeg 8’ga
• töötaja kaardil lahtris “Baastunnid” on number >15 ja tasuliigi kaardil on ei ole märget lahtris “tunnitasu” – korrutatakse aeg baastundidega
• tasuliigi kaardil ei ole märget lahtris “tunnitasu” ja on märge lahtris “Tükitöö tasuliik” – korrutatakse jooksva kuu tööpäevade arv töötaja kaardil olevate baastundidega

Rida 05 ‘ Tasu tegelikult töötatud aja eest ‘

Arvestatud tasude summa miinus puhkustasu ja ajutise töövõimetuse algoritmiga arvestatud tasud. Tasusid saab välja jätta, kui tasuliigi kaardile teha märge lahtrisse “Tasu mittetöötatud aja eest” ja “Tasu jääb statistika aruandest välja”.

Rida 06 ‘ Tasu mittetöötatud aja eest ‘

Arvestatud tasude summa, mille tasuliigi kaardil on märge lahtris “Tasu mittetöötatud aja eest”.

Rida 08 ‘ Töötajatele väljamakstud tasu ‘

Arvestatud tasude summa miinus tulumaks.

Rida 09 ‘ Töötajate keskmine arv, taandatud täistööajale ‘

Toome näite: aruandekuu on oktoober e. 31 kalendripäeva

veerg 2: Töötaja 1 oli tööl terve kuu à 1 x 31 = 31

Töötaja 2 tuli tööle 15.10 à 1 x [31 – (31-15+1)] = 14 päeva tööl

Kokku: (31 + 14 ) : 31 = 1,45 töötajat töötas oktoobris täisajaga

veerg 3: Töötajal 1 on kaardil koormuse koefitsient 0.50 ja ta oli tööl terve kuu

Töötajal 2 on kaardil koormuse koefitsient 0.75 ning ta tuli tööle 16 .10 à 31-16+1 = 16 päeva

Kokku: [( 0,5 x 31) + (0,75 x 16) ] : 31 = 0,90 töötajat töötas oktoobris osalise tööajaga

Rida 10, 11, 12

Töötajad, kellel on kaardil tunnus “Töövõtuleping 26%” või “Lepinguline15%” (jäävad välja ridadest 01-09).

Kui soovitakse tasusid kuude kaupa näha, siis sobivad “Töötaja palgakaart” ja “Palgatõend”, kuid kummalgi ei ole ajutise töövõimetuse päevi. Ajutise töövõimetuse perioodid võib välja trükkida lisatasude tabelist (Lisatasud > printeri nupp).

Vormil TSD lisa 1 veerus 7 peab alimendimaksjal näitama kogu arvestatud palka, olgugi et kinnipeetud alimentide summa on tulumaksuvaba.

Jah, saab küll.

Kõik aruanded on esialgu tähistatud rohelise ringikesega, mis tähendab, et nad kõik on lubatud. Kõikide aruannete ekraanile toomiseks tuleks teha täpike lahtrisse “Kõik”.

Aruande keelamiseks tuleb liikuda aruande nimetuse peale nii, et ta muutub tume siniseks ning teha parem hiireklõps. Ekraanile tekib menüü, millest tuleb valida “Keela“, mille tulemusena kaob aruanne “Minu omad” nimekirjast ära. Kui teha täpike lahtrisse “Kõik” tekib nn. “keelatud aruanne” nimekirja punase ringikesega. Aruande lubamiseks tuleb jällegi liikuda aruande nime reale ning teha parem hiireklõps ja valida “Luba aruanne“, mille tulemusena ilmub aruande ette roheline täpikene.

Menüü “Trüki” võimaldab koostada aruannete nimekirja ning selle ka printerile väljastada.

Menüü “Kopeeri eelistused” võimaldab ühe kasutaja poolt välja valitud aruandeid kopeerida teistele kasutajatele. Selleks tuleb programmi siseneda teise kasutaja nime ja võtmesõnaga. Parem hiireklõps toob ekraanile küsimuse: “Kopeerime jooksvad eelistused kasutajalt”. Lahtrisse tuleb sisestada kasutaja nimi, kelle aruannete eelistusi soovitakse jooksvale kasutajale kopeerida. Hiireklõps OK nupukesel toob ekraanile küsimuse: “Kas kopeerime kasutajanimele [kasutaja kaks e. jooksev kasuta] kasutaja [kasutaja üks] aruandeelistused?”. Hiireklõps OK nupukesel kopeerib aruandeeelistused. Kui märkida lahtrisse “Kõik” täpike, siis on punase ringiga märgitud samad aruanded, mis on punase ringiga märgitud kasutaja üks poolt.

Vastavalt seadusele käib maksude arvestus programmis väljamaksukuu järgi, seetõttu ei ole tekkepõhised aruanded korrektsed maksude osas.

Võib kasutada järgmisi aruandeid:

• Tasuliigi aruanne arvestuspõhi
• Töötaja tasud kuude lõikes

Kui programm on häälestatud selliselt, et Tulumaksu arvutamisel arvestatakse maksuvaba summat aasta algusest, siis tuleb töötaja kaardile märkida kuupäev lahtrisse “Maksuvaba arvestus alates väljamaksu kuust”. Kui programm on häälestatud teisiti, pole selle kuupäeva märkimine oluline.

Meie ftp serveris on kõikide programmide uuendused, kasutada võib brauserit

aadress :http://taavi.taavi.ee/exed/

kasutaja: klient

parool: heldur

Loetakse töötajaid, kes on töötajate nimekirjas. Lahkunud töötajad ei lähe arvesse juhul, kui nad on kantud “Kustutatud töötajate” alla.

Täiendav raamatupidamislik analüütika tähendab “kuluühikuid” ja divisionaalne jaotus osakondi e. allüksusi.

Analüütika koodidega võib jaotada kulud näiteks projektide lõikes. Kui koostatakse kandeid raamatupidamisprogrammi Hansa, siis kantakse analüütika kood Hansa kandes “objekti” lahtrisse.

Programmi parameetrites määratakse, milliste tasuliikide alusel toimub erinevate pangafailide genereerimine, tavaliselt tasuliik 100 … 110. Igale töötajale tuleb lisada püsitasu kaart vastava tasuliigiga. Tasuliigid määratakse selle järgi, millisesse ettevõtte panka (kus asub arveldusarve) fail imporditakse.

Seejärel tuleb igale töötajale lisada kaart menüüsse Registrid > Objektid, kasutades sama tasuliiki, mis püsitasu kaardil. Objekti kaardile tuleb märkida töötaja pank ja arveldusarve.

Töötajatele lipikute koostamisel peab tekkima kinnipidamiste poolele selle tasuliigiga rida koos vastava summaga, mis panka kantakse.

Pangafail koostatakse menüüst Aruanded > Pangaülekanded. Valida tuleb sobiv pank (kus asub ettevõtte arveldusarve) ning programm koostab faili etteantud kataloogi, vaikimisi Taavi Palgaprogrammi töökataloog.

Arvestuse nime kandmine pangafaili selgitavasse teksti on sisse viidud programmi vastavalt klientide poolt tehtud ettepanekutele. Lihtsaim lahendus oleks kuu lõpliku arvestuse nimetuseks panna kas “Töötasu” või “Palk”. Teine võimalus on töötaja objekti kaardile panna linnuke “Ülekande tekstiks läheb kirjeldus”, mis tähendab, et faili minev tekst võetakse iga inimese objekti kaardilt.

Enne faili koostamist tuleb ekraanile küsimus: “Palun maksekorralduse faili nimi”.

Järgnevasse lahtrisse tuleb sisestada soovitav asukoha kataloog arvutisüsteemis ja faili nimi.

Kuupäeva ei tohi pangafailides tühjaks jätta. Kuid kui on teada, mis kuupäeval ülekanne tehakse, saab programmi käivitamisel sisestada programmi jooksva töökuupäeva (programmi käivitusekraanil, kui sisestatakse kasutaja nime ja parooli).

Sisestatud kuupäev kantakse hansapanga faili kuupäevaks.

Selleks, et programm arvestaks kogu aasta maksuvaba summat, tuleb programmi parameetrites märkida linnuke “Kontod” ekraanil lahtrisse “Tulumaksu arvestamisel arvestame kogu aasta maksuvaba summat”. Sel juhul kontrollib programm igal põhikohaga töötajal jooksvas aastas olnud väljamaksu kuid ning kui leitakse, et mõnes kuus on jäänud maksuvaba arvestamata, arvestatakse see vastavalt väljamaksu suurusele kohe ära.

Nendel töötajatel, kellel programm arvestab tulumaksu, on sellel väljamaksukuul juba maksuvaba arvestatud e. nad on sellel väljamaksukuul juba tasu saanud. Nendel töötajatel, kellel programm ei arvesta tulumaksu, on see tasu esimene väljamaks sellel väljamaksu kuul.

Näiteks töötaja oli haige jaanuaris ja veebruaris, nüüd märtsis tegin lõpparve ja sinna mahuks ära jaanuari ja veebruari maksuvabastus 130.- eurot.

Programmi häälestuspunktis “Parameetrid” on võimalik teha märge, et programm kontrolliks aasta algusest kõikide põhikohaga töötajate puhul maksuvaba summa rakendamist.

Programmi parameetrite ekraanil “Kontod” tuleb teha märge lahtrisse “Tulumaksu arvestamisel arvestatakse kogu aasta maksuvaba”.

Töötajale palgalipiku arvestamise ajal kontrollib programm aasta algusest lubatud maksuvaba summa kasutamist ning juhul, kui maksuvaba summat pole rakendatud lubatud ulatuses, võtab programm selle lipiku koostamisel arvesse.

Tulumaksu vaba summa arvestamine tulumaksu leidmisel sõltub sellest, kas väljamaksu kuus on juba maksuvaba arvestatud või mitte. Sama reegel kehtib ka lõpparve puhul. Juhul, kui sellel väljamaksukuul on töötajale tasusid välja makstud ja nendelt on juba maksuvaba summat rakendatud, siis lõpparvestuse tegemisel programm ei arvesta enam maksuvaba summat. Juhul, kui sellel väljamaksukuul ei ole töötaja tasusid saanud, või saadud tasude maksmisel ei ole maksuvaba summat rakendatud, rakendab programm maksuvaba summa lõpparve maksmisel.

Sel juhul tuleb tegelikult töötatud päevad/tunnid sisestada menüüst Tasud > Püsitasude ajad. Sisestada tuleb töötaja tabelinumber, tasuliik ning tegelikult töötatud aeg.

Programmi parameetrites ekraanil “Tasuliigid” on lahter “Püsitasu summana”, milles on tavaliselt märgitud tasuliik, mille alusel arvestatakse töötajale kaardil oleva kuupalga alusel töötasu. Juhul, kui ei soovita, et töötaja kaardile märgitud kuupalga alusel programm arvestaks töötasu, tuleb lahter tühjaks jätta. Sama kehtib ka töötaja kaardile märgitud tunnitariifiga. Tühjaks tuleb jätta lahter “Püsitasu tariifina”.

Sellisel juhul tuleb puhkuse arvestus teha lõplikus arvestuses ja vahelahenduses makstakse lihtsalt tavaline vaheväljamakse mingis summas, analoogne avansile.

Lapsepuhkuspäevade eest saadava tasu arvestamiseks on programmis spetsiaalne algoritm numbriga 71. Töötajale tuleb sisestada lisatasu kaart, kuhu märgitakse tasuliik, mille kaardil on algoritm 71 ning puhkuse ajavahemik. Vaikimisi kirjutatakse ühe päeva summaks 66.- .

Algoritm 71 on mõeldud laste lisapuhkuspäevade eest tasu arvutamiseks, 66.- päev.

Kiri tähendab, et antud töötajal kontrollitakse sel kuul tööl oldud päevi ja puudutud päevade põhjust ning leitakse talle sobiv sotsiaalmaksu alus. Töötajale, kes on raseduspuhkusel või kes on lapsehoolduspuhkusel, tuleks töötaja kaardile märkida linnuke “Sotsiaalmaks alammäärata”, et programm ei teeks korrektsiooni.

Rasedus-, sünnitus- ja lapsehoolduspuhkus tuleb programmis kajastada, vastasel korral ei ole korrektne sotsiaalmaksu tulutõend ja statistika aruanne, kuigi ettevõte töötajale nende puhkuste eest tasu ei arvesta. Juhul, kui on tegu tasudega, mille eest hüvitust maksab ravikindlustus või sotsiaalamet, tuleb nad sisestada ajutise töövõimetuse algoritmiga.

Lapsepuhkuse ja raseduspuhkuse jaoks on programmis ettenähtud eraldi tasuliigid (programmi parameetrite punktis ekraanil “Tasuliigid”).

Puhkuse periood tuleb tagasi arvestada. Näiteks, kui puhkus oli 01.01.01 – 20.01.01 ja töötaja haigestus 10.01.01, siis selleks, et puhkust tagasi arvestada, tuleb sisestada lisatasudesse puhkusetasuliigiga uus rida, mille ajavahemik on vastupidi (algus on lõpp ja lõpp on algus). Antud näite põhjal “Algus” 20.01.01 ja “Lõpp” 10.01.01. Programm arvutab ka puhkusraha tagasi. Ning edasi tuleb toimida nagu tavaliselt, sisestada ajutine töövõimetus ning kui töötaja võtab haiguse lõpus veel oma saamata jäänud puhkuse välja, siis tuleb sisestada uus puhkustasu rida lisatasudesse vastava perioodiga.

Programmis on mitmeid algoritme, mis oskavad summast protsenti arvutada, kuid sellist, mis oskaks näiteks kolm kuud tagasi arvestatud puhkusrahast protsenti leida, ei ole. Tuleks valida algoritmidest sobiv ning sisestada töötajale lisatasudesse vastav rida. Algoritmide kohta saab lugeda help failist.

“Andmete sisestamine” > “Registrite koostamine” > “Tasuliigid” > “Tasude arvestamise algoritmid” või lisadokumendist “Palklisa.doc” (vt. “Programmi uuendused”).

Dokumenti võib paluda ka mailiga saata.

Kuna selline puhkustasu arvestamine koosneb kahest erinevast skeemist: säilitatakse põhipalk – programmis algoritm 55 pluss kuue kuu lisatasude keskmine*5/7 – programmis algoritm 54, siis on programmi lisatud juurde algoritm 59: jooksva kuu palk / kuu tööpäevade arv x puhkuspäevade arv + 6 eelmise kuu lisatasude keskmine x puhkuspäevade arv (arvutusmeetod sama, mis tükitööliste puhkustasu arvutus).

Puhkustasu arvestus toimub päevades (mitte tundides), millest võib maha lahutada ainult ajutise töövõimetuse või puhkuspäevad (s.h. ka palgata puhkus). See, kui palju ta järjest töötab ja graafikujärgseid pause peab, ei puutu puhkusearvestusse. Sellistele töötajatele sobib “tükitööliste” puhkuse arvutuse meetod kuue kuu keskmise järgi ning tulemus korrutatakse läbi 5/7-ga. Programmis tuleb kasutada algoritmi number 54.

Sotsiaalmaksu tulutõendi veergu “Tulu” arvestatakse kõik tasud, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga. Päevadest lahutatakse maha:

• haiguspäevad, mis on sisestatud algoritmiga 52, 54, 55, 53 või 71
• päevad, mis on sisestatud lapsepuhkuse, raseduspuhkuse või invaliidsuspensioni tasuliigiga
• päevad, mille tasuliigil on konto, mida ei ole vaja maksustada sotsiaalmaksuga

Kui soovitakse, et mõni tasu ei tuleks sotsiaalmaksu tulutõendisse, siis tuleks kasutada tasuliiki, millele määratakse konto, mida ei maksustata sotsiaalmaksuga, konto kaardil linnuke “maksustatav sotsiaal- ja haigekassa maksuga”

Tasu aega minutites arvestab algoritm 41:

summa * (aeg/hulk) + lisaprotsent

Näide: tariif 100.- , aeg 10h 35 min

[ 100 x 10 x (100 : 60 x 35 ) ] = 1058.35

Tasu sisestamisel tuleb minutid sisestada aja kümnendosasse.

Sotsiaalmaksu aluse leidmisel ei lahutata riigipühade päevi maha, välja arvatud päevad, kui oldi haige ning arvestatakse ka tööle tuleku ning lahkumise kuupäevi.

Sellisel töötajal kontrollitakse igat väljamaksu. Juhul, kui tasu summa on väiksem, kui 700.- krooni, leiab programm vastavalt tasule proportsionaalse sotsiaalmaksu või korrigeerib sotsiaalmaksu alussummat.

Programm teeb sotsiaalmaksu kanded tegelikult makstud summade pealt. Korrigeeritud sotsiaalmaksu kohta kandeid ei tehta. Korrigeeritud osa kohta tuleb kanded lisada raamatupidamisse eraldi, soovi korral siis ka eraldi kontole.

Taavi Palgaprogrammis arvestatakse sotsiaalmaksu konto kaardil oleva tunnuse alusel. Konto kaardil tuleb lahtrisse “Maksustatav sotsiaal- ja haigekassa maksuga” teha linnuke, kui tasu, mille kaardil on konto tuleb maksustada sotsiaalmaksuga. Juhul, kui tasu kaardilt/lisa- ja püsitasu kaardilt on konto puudu või on sattunud vale konto, siis nendelt tasudel programm sotsiaalmaksu ei arvesta. Kontrollige üle lisa- ja püsitasu kaartidel olevad kontod või konto kaartidel olevad tunnused.

Aruanne “2001′ Sots. maksu tulu tõend” ongi selleks ettenähtud. Kui aruandes haiguspäevi ei lahutata kalendripäevadest maha, siis on ilmselt ajutise töövõimetuse tasuliigil puudu konto, mille kaardil ei tohi olla linnukest “maksustatava sotsiaal-ja haigekassa maksuga”.

Sotsiaalmaksu tulutõendi veergu “Tulu” arvestatakse kõik tasud, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga. Päevadest lahutatakse maha:

• haiguspäevad, mis on sisestatud algoritmiga 52, 54, 55, 53 või 71
• päevad, mis on sisestatud lapsepuhkuse, raseduspuhkuse või invaliidsuspensioni tasuliigiga (määratakse parameetrites)
• päevad, mille tasuliigil on konto, mida ei ole vaja maksustada sotsiaalmaksuga

Programmis sotsiaalmaksu arvestamine või mittearvestamine toimub kontole pandud tunnuse alusel. Juhul, kui palgalipiku arvutamise ajal programm ei leia mõnele tasule kontot, siis tulebki ekraanile küsimuses toodud teade.

Tasuliikide tabelisse (Registrid > Tasuliigid) tuleks kasutatavatele tasuliikidele märkida kaardile konto, jälgides seda, et kinnipidamiste peale ei juhtuks kontot, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga.

Palgalehe mõiste on programmi lisatud eesmärgiga jagada suuri allüksusi erinevateks palgalehtedeks. Allüksuse järgi palgalehele tuleb liiga palju töötajaid ja väljatrükk on liiga pikk. Tänapäeval, kui makseis ei tehta sularahas, vaid läbi panga, pole palgalehtede kasutamine enam nii aktuaalne. Allüksus ja palgaleht ei ole programmis samaväärsed tunnused, kuna palgalehte saab märkida ainult töötaja kaardile, allüksust iga erineva lisa- ja püsitasu peale, st. üks töötaja saab olla ainult ühel palgalehel, kuid tasusid võib saada erinevatest allüksustest. Aruanded on palgalehtede ja allüksuste lõikes samasisulised. Seega ühest vastust on siin raske anda, sõltub konkreetse ettevõtte vajadustest ja keerukusest. Juhul, kui allüksused on programmi juurde ostetud, siis erilist vajadust palgalehtede kasutusele võtmisel pole (segama ei hakka). Juhul, kui allüksuseid pole programmi juurde ostetud, siis aitavad palgalehed töötajaid grupeerida.

Programmis on olemas võimalus saata töötajatele palgalipikuid emailiga.

Kõigepealt tuleb määrata emailide saatmiseks kasutatava SMTP serveri aadress (näiteks mail.online.ee). Programmi parameetrites ekraanil “Kataloogid” on lahter “SMTP serveri aadress”. Sinna tulekski sisestada serveri aadress. Aadressi võib sisestada nii nimena, kui numbritena, näiteks 194.106.96.5.

Parameetritesse tuleks sisestada ka palgaarvestaja emaili aadress lahtrisse “Programmi emaili aadress”. Vastasel korral ei tea palgalipiku saanud töötaja, mis aadressile pöörduda, kui on tekkinud küsimusi.

Palgalipiku emailiga saatmiseks tuleb teha hiireklõps nupukesel “Email”. Palgalipikud tuuakse ekraanile, nagu tavaliselt ning seejärel küsib programm “Kas saata?” ja kui vastata, et saata, genereeritakse lipik RTF-failiks ning saadetakse emaili aadressil, mis on töötaja kaardile märgitud. Kui personali programm ja palgaprogramm töötavad koos, siis tuleb emaili aadress sisestada personali programmis töötaja kaardile.

On küll võimalik. Importida on võimalik dbf-formaadiga failist või tavalisest tekstifailist.

Dbf failis peavad andmed olema eraldi kirjetes ja väljades, väljade nimed pole olulised, oluline on järjekord . Tekstifail on tavaline CSV formaadis fail. Andmed peavad asuma eraldi ridades ja rea lõpetavad ACII koodid 13 ja 10. Väljade eraldajatena võib kasutada nii koma kui semikoolonit. Rea lõpetab samuti kas koma või semikoolon. Failide formaat on järgmine:

Tabeli number – kohustuslik

Tasuliik – kohustuslik

Summa – kohustuslik

Allüksus

Aeg

Analüütika kood

Konto

Protsent

Näiteks tekstifail nimega TAAVI.TXT

0000001;014;2400.00;063;150;TOODE1;30001;0.60;

0000002;014;3600.00;055;145;TOODE2;30001;0.00;

Faili saab importida menüüst Arvestus > Andmevahetus > Lisatasude import. Ekraanil avatavast aknast tuleb leida fail oma arvutisüsteemist, teha tema peal hiireklõps ning pärast OK nupukesel hiireklõpsu tuleb ekraanile teade, mitu rida programm failist importis. Kontrollimiseks tuleb avada lisatasude tabel. Kui importida korduvalt, siis tekivad lisatasude tabelisse topelt read.

Vastavalt seadusele käib maksude arvestus programmis väljamaksukuu järgi, seetõttu ei ole tekkepõhised aruanded korrektsed maksude osas. Võib kasutada järgmisi aruandeid:

• Tasuliigi aruanne arvestuspõhi
• Töötaja tasud kuude lõikes

Tööaja importimist programmis ei ole, kuid on olemas võimalus lisatasude importimiseks (vt. help “Lisatasude import”). Tööajatabelit saab momendil kasutada ainult koos personaliprogrammiga. Personaliprogrammi tööajatabelisse sisestatakse puudutud päevad põhjuste kaupa. Kuu lõpus kantakse töötatud tunnid/päevad ja puhkuse päevad üle palgaprogrammi vastavatele tasuliikidele.

Vahearvestuse väljamaksu eraldi konteerimiseks tuleb soovitud konto sisestada tasuliigi “Vahearvestuse väljamaks” kaardile, mitte panga tasuliigi kaardile. Programmi parameetrites on tasuliik märgitud ekraanil “Tasuliigid” lahtris “Vahelahendus panka”, standardvariandis tasuliik 098.

Allüksuse lahter peab tühi olema nii püsitasude, lisatasude, kui ka töötaja kaardil. Samas, nendele tasudele, millel soovitakse allüksus täita, tuleb allüksus märkida igal juhul püsi- ja lisatasude kaartidel.

Inimesele, kes tegelikult tervisepäevi ei võtnud, tuleks sisestada uuesti tervisepäev, kuid kuupäevade vahemik tuleks sisestada vastupidi (algus lõpuks ja lõpp alguseks). Programm arvestab päevad tagasi. Töötajale, kes tegelikult tervisepäevad välja võttis, tuleb sisestada tervisepäevad jooksvas kuus lisatasudesse.

Programmile tuleb ette anda, kuhu ja millise arhiveerimisprogrammiga koopiat soovitakse teha.

Arhiveerimiseks kasutatakse tavaliselt programme winzip, pkzip, arj. Käsurida sõltub sellest, millist konkreetset arhiveerimisprogrammi kasutatakse. Palgaprogrammi parameetrite “Kataloogid” ekraanil on lahter “Reservkoopiakäsk”, kuhu tuleb sisestada konkreetne käsurida vastava arhiveerimisprogrammiga.

Juhul, kui programmi kasutaja käsurea moodustamisega hakkama ei saa, tuleks pöörduda oma firma IT-töötaja või programmi hooldaja poole.

Oluline on küll palgaarvestuse tabelinumber, kuid täita tuleks mõlemad.

Programmis on võimalik valida järgmist kuud kahel erineval viisil – lõplikult ja mitte lõplikult, st. soovitakse teha vahemakseid järgmises kuus, lõpetamata eelmist kuud.

Järelikult on valitud mitte lõplik variant.

Eelmise kuu valiku aktiviseerimiseks tuleb käivitada programm võtmega PARAM. Programmi ikooni “Properties” lahtrisse “Target” tuleb lisada võti PARAM nii, et programmi käivitamise käsurida lõpeks järgmiselt: ….WPALK.EXE PARAM.

Seejärel tuleb valida “Eelmine kuu” ning lõpetada kuu lõplikult “Lõplikult järgmine kuu”.

Tulumaksu arvestamist tasult märgitakse Taavi Palgaprogrammis tasuliigi kaardil. Juhul, kui tasult ei ole vaja kinni pidada tulumaksu, tuleb tasuliigi kaardil lahter “Tulumaksu alusesse” tühjaks jätta, vastasel korral tuleb sinna märge teha.